Skip to main content

Viimane/le dernier!

Tere kõigile!


(En francais en-dessous)
minu viimasest postitusest on möödunud nüüdseks juba veidi üle kahe kuu. Vabandan, kuid Veebruar oli minu jaoks väga raske ning kaotasin tol hetkel motivatsiooni, et kirjutada. Nagu te võib-olla pealkirjast lugesite, on see minu kõige viimane postitus, sest Covid-19 tõttu olin sunnitud kodumaale naasma. See postitus pole kõigest hüvastijätt, vaid kirjutan ikka sellest ka, mis vahepeal toimunud on!

Koolist ma enam põhjalikult ei räägi. Küll aga saime märtsis uue hinnetelehe. (olen selgitanud hinnetelehe süsteemi varasemates postitustes) Minu suureks üllatuseks olid seal isegi ilusad hinded! Matemaatikas 94% 100st, ajaloos 71% 100st ning science's 77% 100st. Ülejäänutes ainetes sel veerandil hindeid ei pandud. Lisaks tahaksin veel mainida, et sain religiooni töös 9/10 ning olen selle üle väga uhke!

28. jaanuaril käisime lõpuklassidega Euroopa Parlamendis ja Euroopa ajaloo muuseumis. See oli väga väga äge. Muuseumis sai audiogiidiks valida isegi eesti keele. (Ma loomulikult valisin selle) ja nii hea, samas veider ola jälle nii palju Eesti keelt kuulda. Lisan alla mõned eestikeelsed karikatuurid ka, mida muuseumis nägin!

31. jaanuaril oli minu sünnipäev. 18!!! Kooli viisin Eesti komme ja tegin ka kooki. Kõigile väga maitses :))) Õhtul läksime hostvanemate ja vanavanematega restorani ning minu hostema tegi mulle üllatuse ning kutsus mu kõige lähedasemad Belgia sõbrannad ka minu sünnipäevale (loomulikult ka Birgiti!). Sünnipäev möödus väga toredasti ning peale restorani läksime minu sõbrannadega kohalikku Belgia baari. Jõime õlut ja tantsisime. Oli üks ilus päev!

9. veebruaril käisime Birgitiga Antwerpenis. Birgit tegi mulle üllatuse ning kinkis mulle sünnipäevaks ooperipiletid. Antwerpenisse jõudsime juba päeval. Sel päeval oli ka tormi lubada ning tuul oli väga tugev. Jalutasime niisama ringi ning nautisime. Ooperisse jõudes selgus, et üks peaosi on eestlane. Kui väike see maailm ikka on! Ooper ise oli väga huvitav ja lõbus. Aitäh Birgit!
Õhtul oli aga tormi tõttu rongiliiklus häiritud  ing paljud rongid tühistati või jäid hiljaks. Seetõttu veetsin öö Birgiti juures. 

Sel õhtul sain ma aga väga kurva uudise. Minu kauaaegne pinginaaber ja hea sõbranna vandus leukeemiale alla. Uudis tuli mulle suure šokina. Esiteks ei osanud ma seda üldse oodata ning teiseks olin kodust ja lähedastest niinii kaugel. Järgmised kaks nädalat möödusid koolis väga raskelt. Ma ei suutnud keskenduda ning mingisugustki motivatsiooni ei olnud. Jäin osades ainetes veidi maha, kuid õpetajad olid väga mõistvad ning lubasid mul asju hiljem järele teha. 
Lendasin matusteks Eestisse (tegelikult pidin Eestisse lendama paar päeva hiljem, sest sain Eesti U20 kergejõustikukoondise kutse, et esindada Eestit Minskis 2000m takistusjooksus. Yfult sain nõusoleku, et minna. (Nii veider oli lennujaamas ja Eestisse jõudes jälle nii palju eesti keelt kuulda) Matus oli raske, kuid olen õnnelik, et sain sinna siiski minna ja hüvasti jätta. Peale seda hakkas kõik jälle paremini minema. Arvan, et mul oli vaja näha tol hetkel oma peret ja sõpru, kes olid samas olukorras, mis mina. 

Minskisse lendasime koondisega 24. veebruaril. Võistlus mul just kõige paremini ei läinud, sest terve sügise ja talve treenisin hoopis teiseks alaks. Sellegipoolest oli see väga võimas kogemus ning sain ka uusi sõpru! Belgiasse tagasi jõudsin 28. veebruar. 

1. märtsil ööbisin Sarah juures ning käisime šoppamas. See oli väga väga tore ning tõstis mu tuju jälle lakke. (Meil polnud sel päeval kooli, sest toimus õppenõukogu)
Peale seda möödusid kaks nädalat väga rahulikult ning koolis tegin kõik asjad järele, mis enne Eestisse minekut tegemata jäid. 

13. märts saime uudise, et koolid suletakse kuni 20. aprillini. Kõik olid kuidagi väga õnnelikud, mina aga mitte, sest teadsin, et see võib tähendada minu vahetusaasta lõppu. Samuti teadsin, et kodus ei arene mu keel pooltki nii palju kui koolis. Kahjuks ei saanud ka Birgiti sünnipäevale viiruse tõttu minna. 16. märts saime teada, et meie pere peab toas istuma 30. märtsini, sest minu hostvenna klassis avastati positiivne juhtum. 2 nädalat ei saanud isegi välja jooksma minna :((. Lisaks sain ka YFUlt teate, et mind ootab ees kojuminek, kuid enne 30. märtsi ma koju minna ei tohtinud. Saime lõpuks nõusoleku, et lahkun 27. märtsil Brüsselist mineva erilennuga, mis lendas otse Tallinnasse.

Viimane nädal olin väga kurb, sest ei saanud õigupoolest peaaegu mitte kellegagi hüvasti jätta ning minu vahetusaasta jäi lihtsalt 3 kuud lühemaks. Minu trennikaaslased olid väga armsad ning tegid mulle hüvastijätu video ning ka treener tuli head aega ütlema. Otsustasime, et jätkan treenimist tema all ning ta saadab mulle iga nädal treeningplaanid. Sarah ja Sarah isa viisid mind lennujaama. See oli neist väga armas ning sain vähemalt oma parima sõbrannaga hüvasti jätta. Otsustasin, et suvel lähend kindlasti külla!

Ja siin ma siis nüüd olen, kodus, ning pole aimugi mis selle ajaga peale hakkan. Kevadel ma enam kooli ei lähe , kuid see jätab mulle väga palju vaba aega, et treenida. Loodetavasti saame kiiresti viirusest võitu ning tavaelu juurde naasta.
Tahan veelkord tänada kõiki, kes on mu kõrval terve selle teekonna olnud ning mind toetanud! Ma olen siiralt tänulik, et mulle selline võimalus anti, isegi kui see 3 kuud lühemaks jäi. 

Olge terved ja näeme peagi!
Stella


Bonjour à tous!


Cela fait un peu plus de deux mois depuis mon dernier post. Je suis désolé, mais février était très difficile pour moi et j'ai perdu la motivation d'écrire à ce moment-là. Comme vous l'avez peut-être lu dans le titre, c'est mon dernier post, car j'ai été forcé de rentrer chez moi à cause de Covid-19. Ce post n'est pas seulement un adieu, mais j'écris toujours sur ce qui s'est passé entre-temps!

Je ne parle plus de l'école en profondeur. Mais, nous avons reçu un nouveau bulletin en mars. (J'ai expliqué le système de notation dans les articles précédents) À ma grande surprise, il y avait même de belles notes! En mathématiques 94% sur 100, en histoire 71% sur 100 et en sciences 77% sur 100. Les autres sujets n'ont pas été notés ce trimestre. De plus, je voudrais dire que j'ai eu au religion 9/10 et j'en suis très fier!

Le 28 janvier, nous sommes allés au Parlement Européen et au Musée d'histoire Européenne avec le rhéto. C'était très, très cool. Même la langue estonienne pourrait être choisie comme audioguide dans le musée. (Bien sûr, je l'ai choisi) et tellement bon, mais bizarre d'entendre autant d'estonien. J'ajouterai également quelques dessins en estonien que j'ai vus au musée!

Le 31 janvier était mon anniversaire. 18 !!! J'ai emmené des bonbons estoniens à l'école et j'ai aussi fait un gâteau. Tout le monde l'a beaucoup aimé :))) Le soir, nous sommes allés dans un restaurant avec mes parents et des grands-parents d'accueils et ma mère d'accueil m'a fait une surprise et a invité mes copines belges les plus proches à mon anniversaire (Birgiti aussi, bien sûr!). L'anniversaire a été très agréable et après le restaurant, on est allé au Copain. Nous avons bu de la bière et dansé. Ce fut une belle journée!

Le 9 février, Birgit et moi sommes allés à Anvers. Birgit m'a fait une surprise et m'a donné des billets d'opéra pour mon anniversaire. Nous sommes arrivés à Anvers vers midi. Il a également été autorisé à prendre d'assaut ce jour-là et le vent était très fort. Nous avons juste marché et apprécié. En arrivant à l'opéra, il s'est avéré que l'une des parties principales est estonienne. Comme ce monde est petit! L'opéra lui-même était très intéressant et amusant. Merci Birgit!
Après l'opéra en raison de la tempête, le trafic des trains a été perturbé et de nombreux trains ont été annulés ou retardés. C'est pourquoi j'ai passé la nuit chez Birgit.

Cette nuit-là, j'ai reçu une très triste nouvelle. Mon bon ami était morte à cause de la leucémie. La nouvelle a été un grand choc pour moi. Premièrement, je ne pouvais pas attendre du tout ca et deuxièmement, j'étais tellement loin de chez moi et de mes proches. Les deux semaines suivantes ont été très difficiles à l'école. Je ne pouvais pas me concentrer et j'avais aucune motivation. J'ai manqué un peu dans certaines matières, mais les professeurs étaient très compréhensifs et m'ont permis de faire les choses plus tard.
Je me suis envolé en Estonie pour des entrerrements (en fait, j'ai dû m'envoler en Estonie quelques jours plus tard parce que j'ai reçu une invitation de l'équipe estonienne d'athlétisme U20 pour représenter l'Estonie au 2000m steeples à Minsk. Yfu a obtenu la permission d'y aller. L'enterrement était dure, mais je suis heureux de pouvoir y aller et de dire au revoir. Après tout a recommencé à s'améliorer, je pense que je devais voir ma famille et mes amis dans la même situation que moi à ce moment-là.

Nous avons pris l'avion pour Minsk avec l'équipe le 24 février. La compétition n'était pas le mieux pour moi, car je me suis entraîné different tout l'automne et l'hiver. C'était quand même une expérience très puissante et je me suis aussi fait de nouveaux amis! Je suis rentré en Belgique le 28 février.

Le 1er mars, j'ai passé la nuit chez Sarah et on a fait du shopping. C'était très, très agréable et a remonté mon humeur au plafond. (Nous n'avions pas d'école ce jour-là parce qu'il y avait une commission scolaire)
Après cela, deux semaines se sont passées très calmement et à l'école, j'ai fait tout ce qui n'avait pas été fait avant d'aller en Estonie.

Le 13 mars, nous avons appris que les écoles seront fermées jusqu'au 20 avril. Tout le monde était très heureux d'une manière ou d'une autre, mais je ne l'étais pas, car je savais que cela pourrait signifier la fin de mon année d'échange. Je savais également que ma langue n'était pas à moitié aussi développée à la maison qu'à l'école. Malheureusement, je pouvais pas aller à l'anniversaire de Birgit à cause du virus. Le 16 mars, nous avons appris que notre famille devait rester à la maison jusqu'au 30 mars, car un cas positif a été découvert dans la classe de mon frère d'accueil. Je ne pouvais même pas aller courir pendant 2 semaines :(( De plus, j'ai reçu un message de YFU que j'étais sur le point de rentrer chez moi, mais je n'ai pas été autorisé à rentrer chez moi avant le 30 mars. Nous avons finalement convenu que je partirais le 27 mars par un vol spécial de Bruxelles, qui a volé directement à Tallinn.

La semaine dernière, j'étais très triste car je ne pouvais pas vraiment dire au revoir à personne et mon année d'échange n'était que de 3 mois plus courte. Mes compagnons d'entraînement étaient très mignons et m'ont fait une vidéo d'au revoir et le coach est venu me dire au revoir aussi. Il était d'accord de continuer à m'entraîner et il m'enverra des plans d'entraînement chaque semaine. Sarah et le père de Sarah m'ont emmené à l'aéroport. C'était très mignon de leur part et au moins j'ai pu dire au revoir à ma meilleure amie. J'ai décidé que je reviendrais certainement en été!

Et me voici maintenant, à la maison, et je n'ai aucune idée de ce que je vais faire de ce temps. Je ne vais plus à l'école au printemps, mais cela me laisse beaucoup de temps libre pour m'entraîner. Espérons que nous pourrons rapidement vaincre le virus et reprendre une vie normale.
Encore une fois, je tiens à remercier tous ceux qui m'ont accompagné tout le temps et m'ont soutenu! Je suis sincèrement reconnaissant d'avoir eu cette opportunité, même si elle était de 3 mois plus courte.

Soyez en bonne santé et à bientôt!
Stella



Minu hostpere <3
Minu armsad trennikaaslased <3

Euroopa ajaloo muuseumis
Euroopa ajaloo muuseumis


Minskis
Birgitiga ooperis!

Minu parim sõbranna!!!



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Särki-värki

Salut Minu viimasest postitusest on möödas 20 päeva. Palun vabandust, kui see on olnud liiga pikk aeg, kuid nägu juba mainitud, ei ole mul kindlaid kuupäevi vms kuna postitan. Samuti pole midagi väga suurejoonelist selle aja jooksul toimunud, aga üritan teid kurssi viia ka kõige tavalistemate tegevustega. 23.-29. september See nädal läks täitsa hästi. Esmaspäeval oli koolis pildistamine. Kõigepealt tehti lennupilt, siis üksikpildid ja kõige lõpuks klassipilt. Sõbrapilte nagu Eestis teha ei saanud. Täpselt ei tea, kuidas pildid kätte saab või kuna need tulevad.  Teisipäeval sain esimeses tunnis kohe üllatuse osaliseks. Meil oli kehalises rattasõit. Jah, koolil on umbes 30 ratast, mida kehalise tunnis kasutada. Eestis ei tuleks selline asi ilmselt kõne allagi. Sain ka teada, et mais on duatlon, mis koosneb 5 km jooksmisest ja 10 km rattasõidust ning et saada täispunktid, tuleb see läbida vähem kui tunniga. Minu jaoks see ilmselt raskusi ei valmista, aga tunnen kaasa neile t

Vaheaeg, teater ja kool

Heihei! Viimasest postitusest on peaaegu kuu möödas ehk usun, et on aeg kõiki kurssi viia oma viimase aja seiklustega. Räägin veidi koolist, trennist ja põnevatest üritustest :)). Olen ka otsustanud, et värskendan kõiki huvitujaid 1/2 kord(a) kuus, sest nii on mul endal lihtsam ja mugavam, kuid luban, et postitan iga kuu ja teen seda kuni minu vahetusaasta lõpuni! Head lugemist! Kool 14. oktoober 3-6. tund oli 3. teadus-sotsiaalklassil loeng vahetusaasta kohta, kuhu olid ka vahetusõpilased kutsutud. Pidime seal ennast tutvustama, veidi rääkima riigist, kust tuleme, mis on meie jaoks uus ja huvitav. Meil paluti ka näidata, milline on meie riigis tervitus. Kõik olid väga üllatunud, kui ütlesin, et Eestis väga füüsilist kontakti tervitades ei harrastata ja et kallistatakse ainult pigem lähedasi ning kätt suruvad minu meelest pigem meessoost isikud. Tuletan siinkohal meelde, et Belgias tehakse kokku saades põsemusi. Ütlesin ka, et minu jaoks oli alguses väga harjumatu teha võõr