Stella vahetusaasta Belgias 2019/20

Tere pühapäeva pärastlõunat Minu viimasest postitusest on möödunud 11 päeva ja paari päeva pärast olen veetnud Belgias juba kuu aega. Uskuge või mitte, aga see kuu on möödunud hämmastavalt kiiresti! Mõtlesin, et on aeg jagada hiljutisi muljeid ja rääkida esimesest trennist kergejõustikus. Alustuseks räägin veidi koolis toimunust. Mu tunniplaan on jälle muutunud ja kindla tunniplaani saan tegelikult alles oktoobris. Igatahes on mul nüüd kokku nädalas 29 tundi. Jah, ikkagi hämmastavalt vähe. Sain juurde 3 science tundi. Kõigile, kes ei tea mis on science, siis see on üleüldiselt bioloogia, aga võib hõlmata veidi ka keemiat ja füüsikat. (Eestis vist kindlat vastet sellele ainele otseselt polegi, vähemalt mitte TPLis) Hiljem tuleb mul veel juurde prantsuse keele tunnid väiksematega, et õppida rohkem grammiatikat. Ma tegelikult ei usu, et see mulle vajalik on, olles õppinud seda juba 10 aastat, aga see on vahetusõpilastele kohustuslik, nii et pole midagi teha. Matemaatika (minu

Salut! Minu esimene nädal koolis on läbi! Mõtlesin, et jagan teiega minu esimesi muljeid ning mis on meeldiv/mittemeeldiv/huvitav/teistsugune. Vihjeks aga nii palju, et inimesed on kõik väga toredad ning olen väga rahul oma kooliga. Minul algas kool 3. septembril ehk teisipäeval. Kooli pidin minema kella 12.55ks. Kahjuks pole mul aimugi, mis tund esimene oli, sest õpetaja oli küll ajalooõpetaja, aga ajaloost ei rääkinud me sõnagi. Võib–olla oli see klassijuhataja tund. Õpetaja oli väga tore ja mainis millegipärast mitu korda Eestit. Kahjuks ma aga aru ei saanud, millest ta rääkis, niiet naeratasin ja noogutasin iga kord, kui ta mulle otsa vaatas. Teine tund oli prantsuse keel. Õpetaja vist ei saanud aru, et ma olen vahetusõpilane :)))), aga muidu on ta väga tore. Kolmanda tunni ajal oli meil aulas ''aktus'', kus direktor pidas kõne. Kahjuks ma väga palju aru ei saanud. Viimane tund oli meil ajalugu, selle sama õpetajaga, kellega esimene tund. Rääkisime nat

Bonjour Olen veetnud juba veidi üle nädala Belgias ja iga päevaga hakkan seda kohta üha rohkem armastama! Aga kõigepealt tahaksin rääkida 24. augustist ehk päevast, mil algas minu vahetusaasta. Lennuk läks hommikul kell 7.05, lennujaamas pidin olema kell 5. Öösel magasin ainult 2 tundi, sest pakkisin kohvrit ning olin väga ärevil. Lennujaamas ootas mind YFU vabatahtlik Helen, kes andis mulle mu lennupiletid ja kontrollis, et kõik oleks korras. Õnneks oli mu äraantav pagas õige kaaluga ning probleeme polnud. Lennujaama olid mind saatma tulnud ka mu pere ja lähedasemad sõbrad. Väga armas oli näha, et minu pärast tulevad inimesed isegi kella 5ks lennujaama, no matter what! Õnneks pisaraid seekord ei valanud ja oligi aeg koos Birgitiga väravasse suunduda. (Birgit on teine vahetusõpilane Eestist, kes on 2019/20 vahetusaastal Belgias) Vahemaandumine oli meil Rootsis ning mõlemad lennud läksid sujuvalt. Brüsselisse jõudes vaatasime Birgitiga üksteisele otsa ja hakkasime mõistma, milli

KÕIGILE TEILE, KES TE MIND SEL TEEKONNAL AIDANUD OLETE Selles postituses ei räägi ma oma esimesest nädalast Belgias, vaid inimestest, kes on mind aidanud, et see hullumeelne unistus täide läheks. Oma toetajate privaatsuse kaitseks ei soovi ma nimesid nimetada, kuid ühe suure suure AITÄH tahan öelda! Kõik, kes te mind kas rahaliselt või vaimselt toetanud olete, teadke, et kõik tuleb elus kahekordselt tagasi ja ma loodan, et ka teie unistused täituvad.   Nimeliselt tahaksin siiski mainida YFU Eesti MTÜd, mis jagab iga aastas välja ligi 15 stipendiumit, et toetada õpilasi vahetusaasta programmitasu kogumisel. Ka mina sain YFU Eesti stipendiumi, mis aitas mind vahetusaasta programmitasu kogumisel. Aitäh, et annate motiveeritud õpilastele sellise võimaluse! Kuid kõige suuremad tänusõnad lähevad mu perekonnale. Ilma teieta poleks see kõik lihtsalt võimalikuks saanud! Ja aitäh, et olete mind alati toetanud ja innustanud.  AITÄH!AITÄH!AITÄH! Armastusega, Stella