Esimene kuu ja kergejõustik

Tere pühapäeva pärastlõunat

Minu viimasest postitusest on möödunud 11 päeva ja paari päeva pärast olen veetnud Belgias juba kuu aega. Uskuge või mitte, aga see kuu on möödunud hämmastavalt kiiresti! Mõtlesin, et on aeg jagada hiljutisi muljeid ja rääkida esimesest trennist kergejõustikus.

Alustuseks räägin veidi koolis toimunust. Mu tunniplaan on jälle muutunud ja kindla tunniplaani saan tegelikult alles oktoobris. Igatahes on mul nüüd kokku nädalas 29 tundi. Jah, ikkagi hämmastavalt vähe. Sain juurde 3 science tundi. Kõigile, kes ei tea mis on science, siis see on üleüldiselt bioloogia, aga võib hõlmata veidi ka keemiat ja füüsikat. (Eestis vist kindlat vastet sellele ainele otseselt polegi, vähemalt mitte TPLis) Hiljem tuleb mul veel juurde prantsuse keele tunnid väiksematega, et õppida rohkem grammiatikat. Ma tegelikult ei usu, et see mulle vajalik on, olles õppinud seda juba 10 aastat, aga see on vahetusõpilastele kohustuslik, nii et pole midagi teha.

Matemaatika (minu valikaine) kohapealt nii palju, et saan päris hästi teemadest aru, isegi kui neid Eestis õppinud pole. Prantsuse keele eratundides, mis on mõeldud vahetusõpilastele loen esmaspäeviti Tintinit. See on väga huvitav ja samas ka sõnavara rikastav. Science's õpime hetkel veregruppe, mis on minu arust väga huvitav! Kehaline kasvatus muutub siin iga nädalaga veidramaks. Kui eelmine nädal oli 5 km jooksu, siis seekord pidime SEINARONIMIST tegema ja arvake ära, kes kardab hullupööra kõrguseid. Loomulikult mina!!! Õnneks jäin seekord ellu :))) Inglise keeles oli mul esimene test! Eeldasin, et see tuleb raske, aga see oli väga lihtne ja tegin selle ära 3 minutiga. (Teistel kulus selle tegemiseks 15 minutit, pole aimugi, miks nii kaua) Ja mis te arvate, milline õpetaja jäi järjekordselt tundi 10 minutit hiljaks?

Järgmiseks räägin oma nädalavahetuste seiklustest:

7–8. september. 7. septembri hommikul ei teinud midagi erilist, kuid pärastlõunal sõitsin Birgitile külla. Birgit elab Nivelles'is, mis on minu kodust umbes tunnise autosõidu kaugusel. See on hea, et Belgia nii väike on, sest kõik on lähedal ja lihtsasti kättesaadav. Birgiti papasid sel hetkel, kui mina jõudsin, kodus polnud. Nad jõudsid alles siis, kui me juba magasime. Käisime Birgitiga jalutamas ja rääkisime kõigest, mis toimunud on ja muljetest/tunnetest. Hea on esiteks kellegagi näost näkku Eesti keeles rääkida ja teiseks rääkida inimesega, kes elab kõike seda sama läbi, mida sina ja kes mõistab su tundeid ja emotsioone. Õhtul vaatasime veel kahte prantsuse keelset filmi. Ausalt öeldes me neist midagi aru ei saanud. 8. septembri hommikul käisime veelkord jalutamas ja hiljem sõime kõik koos hommikust. Birgiti papa oli teinud kreppe (õhukesed pannkoogid), mis olid väga maitsvad ning proovisin esimest korda ka spekuloosi (tüüpiline Belgia määre, mis on valmistatud spekuloosi küpsistest) ja see oli täitsa hea! Pärastlõunal tulid mulle hostvanemad järele ja läksime võrkpalliturniirile. Seekord kahjuks hostisal ja tema võistkonnal väga hästi ei läinud, aga vigadest õpitakse :))

14–15. september. 14. sept. pärastlõunal külastasin jälle Birgitit. Seekord oli see lihtsalt sellepärast, et hostisal oli samas linnas võrkpallimäng. Käisime veidi linnapeal ja pärast sõime koos Birgiti papadega õhtust. Belgias teevad kõik hästi süüa! Fabien küsis hästi palju küsimusi ja veetsime ühe toreda õhtu. Sai ka nalja :)), näiteks üritas Birgit seletada neile, kes on Pipi (neile tegi see palju nalja, sest Belgias ei tähenda Pipi mitte punapäist patsidega tüdrukut, vaid hoopis midagi muud) ning tuleb välja, et neil on Pipi hoopis Fifi. Lisaks ütles Fabien ka, et mul on ilus aksent prantsuse keelt rääkides ja ma arvan, et see on kõige parem kompliment, mida vahetusaastalt võib saada :))))

15. septembri hommikul käisime ühes lossipargis. See oli väga ilus ja nad toitsid parte saiaga!!! Mulle meenus kohe umbes aasta 2007, kui mina ja Erik käisime valgas parte toitmas, haha. Lapsed mängisid ka mänguväljakul, mis oli hiiglaslik. Sellel oli kolm osa ja ma arvan, et Eestis pole kusagil sellist mänguväljakut. Pärastlõunal käisime hostema võrkpalliturniiri vaatamas. Jah, iga nädalavahetus on sisustatud võrkpalliga, aga mul pole midagi selle vastu :))

21. september. Minu esimene kergejõustiku trenn Belgias!!! Olin seda peaaegu kuu aega oodanud ja lõpuks jõudis see päev kätte. Pidime kella 9ks minema staadionile, kus toimus proovitreening kõigile uutele tulijatele. Tund aega räägiti üleüldiselt klubist, treeningutest, reeglitest jms. Minu klubi on FC Hannut Athletisme. Kella 10st kuni kella 12ni oli esimene trenn. Selles klubis, kus ma treenima hakkan, on hästi palju treenereid ja lapsed on jagatud vanuse ja osad ka tasemete kaupa rühmadesse. Mina olen Junior (2001–2002) ning hakkan treenima alates 2005.a. sündinud ja vanematega. Minu treener on meessoost, mis on mulle uus, sest mul on alati olnud naistreener, aga ma ei usu, et see midagi mõjutab. Lisaks saan jätkata oma põhialadega: 400 ja 2000 takistus. Ütlesin treenerile, et minu rekord 400s on 62, aga tahaksin joosta 61ga ning selle peale ütles ta, et mitte 61, vaid 59ga ehk tuleb põnev aasta!

Esimene trenn oli minu jaoks väga lihtne, aga see on ka arusaadav, sest treener ei tea veel minu võimekust ja piire. Alustuseks jooksime 15 minutit soojaks, tegime jooksuharjutusi ja kiirendusi. Seejärel tegime kaugushüpet, mis pole just mu tugevam külg. Peale kaugushüpet saatis ta pikamaajooksjad neljasajaseid lõike jooksma. Mina pidin koos ühe teise tüdrukuga lühikesi lõike jooksma (umbes 50 meetrit) ja ma vannun, et see tüdruk varastas IGA KORD startides. Trenni lõpuks jooksin 2 ringi peale ja venitasin. Trenn läks hämmastavalt kiiresti! Osad tüdrukud tulid minuga ka rääkima ja kõik tunduvad väga toredad ehk ootan põnevusega järgmist trenni. Hetkel ma täpselt veel ei tea, mitu korda nädalas trennid hakkavad olema. See selgub kolmapäeval, kuid tahaksin võimalikult palju käia. Samuti tahaks käia neljapäeva lõunati, kui koolis on 3 tundi vahet. Treeningud hakkavad olema aastaringselt väljas, sest neil pole talvel väga külm.

Võrkpallis hakkan käima kord nädalas, teisipäeviti, ning ilmselt saan ka turniiridel osalema hakata! Hostema ütles, et on hea vaadata, kuidas muutun iga trenniga aina paremaks ja julgemaks. Trennikaaslased on ka väga vahvad ja julgustavad. Viimases trennis teenisin isegi ühe punkti oma võistkonnale. Lisaks on trennis ka nii, et on võistlused ja need, kes koguvad kõige rohkem punkte trenni jooksul, ei pea vist mingite jookide eest maksma, kui on peale trenni baaris istumine. Naised siin väga õlut ei joo, pigem kokteile või karastusjooke. Mehed joovad aga kõik õlut!

Järgmise korrani,

Stella

Lisan ka pilte :)))