Skip to main content

Merci beaucoup!

KÕIGILE TEILE, KES TE MIND SEL TEEKONNAL AIDANUD OLETE

Selles postituses ei räägi ma oma esimesest nädalast Belgias, vaid inimestest, kes on mind aidanud, et see hullumeelne unistus täide läheks.

Oma toetajate privaatsuse kaitseks ei soovi ma nimesid nimetada, kuid ühe suure suure AITÄH tahan öelda! Kõik, kes te mind kas rahaliselt või vaimselt toetanud olete, teadke, et kõik tuleb elus kahekordselt tagasi ja ma loodan, et ka teie unistused täituvad.  

Nimeliselt tahaksin siiski mainida YFU Eesti MTÜd, mis jagab iga aastas välja ligi 15 stipendiumit, et toetada õpilasi vahetusaasta programmitasu kogumisel. Ka mina sain YFU Eesti stipendiumi, mis aitas mind vahetusaasta programmitasu kogumisel. Aitäh, et annate motiveeritud õpilastele sellise võimaluse!

Kuid kõige suuremad tänusõnad lähevad mu perekonnale. Ilma teieta poleks see kõik lihtsalt võimalikuks saanud! Ja aitäh, et olete mind alati toetanud ja innustanud. 


AITÄH!AITÄH!AITÄH!

Armastusega,
Stella

Comments

Popular posts from this blog

Särki-värki

Salut Minu viimasest postitusest on möödas 20 päeva. Palun vabandust, kui see on olnud liiga pikk aeg, kuid nägu juba mainitud, ei ole mul kindlaid kuupäevi vms kuna postitan. Samuti pole midagi väga suurejoonelist selle aja jooksul toimunud, aga üritan teid kurssi viia ka kõige tavalistemate tegevustega. 23.-29. september See nädal läks täitsa hästi. Esmaspäeval oli koolis pildistamine. Kõigepealt tehti lennupilt, siis üksikpildid ja kõige lõpuks klassipilt. Sõbrapilte nagu Eestis teha ei saanud. Täpselt ei tea, kuidas pildid kätte saab või kuna need tulevad.  Teisipäeval sain esimeses tunnis kohe üllatuse osaliseks. Meil oli kehalises rattasõit. Jah, koolil on umbes 30 ratast, mida kehalise tunnis kasutada. Eestis ei tuleks selline asi ilmselt kõne allagi. Sain ka teada, et mais on duatlon, mis koosneb 5 km jooksmisest ja 10 km rattasõidust ning et saada täispunktid, tuleb see läbida vähem kui tunniga. Minu jaoks see ilmselt raskusi ei valmista, aga tunnen kaasa neile t

Viimane/le dernier!

Tere kõigile! (En francais en-dessous) minu viimasest postitusest on möödunud nüüdseks juba veidi üle kahe kuu. Vabandan, kuid Veebruar oli minu jaoks väga raske ning kaotasin tol hetkel motivatsiooni, et kirjutada. Nagu te võib-olla pealkirjast lugesite, on see minu kõige viimane postitus, sest Covid-19 tõttu olin sunnitud kodumaale naasma. See postitus pole kõigest hüvastijätt, vaid kirjutan ikka sellest ka, mis vahepeal toimunud on! Koolist ma enam põhjalikult ei räägi. Küll aga saime märtsis uue hinnetelehe. (olen selgitanud hinnetelehe süsteemi varasemates postitustes) Minu suureks üllatuseks olid seal isegi ilusad hinded! Matemaatikas 94% 100st, ajaloos 71% 100st ning science's 77% 100st. Ülejäänutes ainetes sel veerandil hindeid ei pandud. Lisaks tahaksin veel mainida, et sain religiooni töös 9/10 ning olen selle üle väga uhke! 28. jaanuaril käisime lõpuklassidega Euroopa Parlamendis ja Euroopa ajaloo muuseumis. See oli väga väga äge. Muuseumis sai audiogiidiks

Vaheaeg, teater ja kool

Heihei! Viimasest postitusest on peaaegu kuu möödas ehk usun, et on aeg kõiki kurssi viia oma viimase aja seiklustega. Räägin veidi koolist, trennist ja põnevatest üritustest :)). Olen ka otsustanud, et värskendan kõiki huvitujaid 1/2 kord(a) kuus, sest nii on mul endal lihtsam ja mugavam, kuid luban, et postitan iga kuu ja teen seda kuni minu vahetusaasta lõpuni! Head lugemist! Kool 14. oktoober 3-6. tund oli 3. teadus-sotsiaalklassil loeng vahetusaasta kohta, kuhu olid ka vahetusõpilased kutsutud. Pidime seal ennast tutvustama, veidi rääkima riigist, kust tuleme, mis on meie jaoks uus ja huvitav. Meil paluti ka näidata, milline on meie riigis tervitus. Kõik olid väga üllatunud, kui ütlesin, et Eestis väga füüsilist kontakti tervitades ei harrastata ja et kallistatakse ainult pigem lähedasi ning kätt suruvad minu meelest pigem meessoost isikud. Tuletan siinkohal meelde, et Belgias tehakse kokku saades põsemusi. Ütlesin ka, et minu jaoks oli alguses väga harjumatu teha võõr