Skip to main content

Esimene nädal koolis

Salut!


Minu esimene nädal koolis on läbi! Mõtlesin, et jagan teiega minu esimesi muljeid ning mis on meeldiv/mittemeeldiv/huvitav/teistsugune. Vihjeks aga nii palju, et inimesed on kõik väga toredad ning olen väga rahul oma kooliga.

Minul algas kool 3. septembril ehk teisipäeval. Kooli pidin minema kella 12.55ks. Kahjuks pole mul aimugi, mis tund esimene oli, sest õpetaja oli küll ajalooõpetaja, aga ajaloost ei rääkinud me sõnagi. Võib–olla oli see klassijuhataja tund. Õpetaja oli väga tore ja mainis millegipärast mitu korda Eestit. Kahjuks ma aga aru ei saanud, millest ta rääkis, niiet naeratasin ja noogutasin iga kord, kui ta mulle otsa vaatas. Teine tund oli prantsuse keel. Õpetaja vist ei saanud aru, et ma olen vahetusõpilane :)))), aga muidu on ta väga tore. Kolmanda tunni ajal oli meil aulas ''aktus'', kus direktor pidas kõne. Kahjuks ma väga palju aru ei saanud. Viimane tund oli meil ajalugu, selle sama õpetajaga, kellega esimene tund. Rääkisime natsionalismi sünnist. See aasta hakkame õppima 20. sajandit, mis on ajaloos mu lemmikteema!

Kolmapäeva hommikul pidin sõitma esimest korda Belgias bussiga. Ei muretsenud selle pärast väga, sest Eestis olen harjunud kooli bussiga sõitma. Minu hämmastuseks oli aga see, et buss oli puupüsti täis õpilasi. Buss väljus minu peatusest 7.45 ja kooli juures oli 8.15. Kool algab siin 8.25 ja lõppeb 16.15, mis pole minu Eesti koolist väga erinev. (Eestis hakkab mul kool 8.45 ja lõppeb 15.15/16.05) Kolmapäevad on siin lühendatud päevad ehk kõigil lõppevad tunnid vähemalt kell 12.05. Minu arust on see üli hea, sest Eestis oli kolmapäev alati kuidagi kõige raskem päev. Minul hakkab olema kolmapäeviti ainult 2 tundi ehk 10.05 on kool läbi. La vie est belle!

Kolmapäeval oli mul ka esimene usuõpetuse tund. Eestis sellist tundi pole, seega oli see mulle uus. Eeldasin, et hakkame kohe rääkima jumalast ja lugema piiblit, aga tegelikult on usuõpetus veidi teistsugune. Jah, hakkame ka ilmselt mingi hetk katkendeid piiblist lugema, aga muidu meenutab usuõpetus pigem ühiskonnaõpetuse ja inimeseõpetuse tundide segu, kus räägitakse inimese õigustest, heategevusest, vägivallast, elust ja surmast. Hetkel tunnen, et see tund võib isegi meeldima hakata.

Neljapäeval oli mul kokku 4 tundi. Mu tunniplaan on selles mõttes tobe, et neljapäeval on kaks esimest tundi, siis on 4 ja pool tundi vahet ning siis kaks viimast tundi. Vahepeal ei käi ka bussi, et saaksin koju minna. Esimene tund oli usuõpetus. Teine tund oli inglise keel. Nende inglise keel pole siin väga kõrgel tasemel ja Eesti inglise keele tunniga ei saa seda võrreldagi. Näiteks õppisime past simple'it, mida Eestis olen juba ammu õppinud. Vähemalt on õpetaja väga tore ja mõistev. Viimased kaks tundi olid mul matemaatikad. Matemaatika on aine, mille võtsin valikainena. Mulle öeldi küll, et nende tase matemaatikas on väga kõrge ning ma ei saa hakkama, aga võtsin ikka. Nad ilmselgelt alahindavad Eesti haridustaset! Õppisime funktsioone, mida Eestis õppisin eelmine aasta. Matemaatikas õnneks nii palju prantsuse keele oskus ei loe, sest suurem osa on numbrites.

Reedel oli mul kokku 6 tundi. Esimesed 4 neist olid prantsuse keele tunnid. Prantsuse keelt on mul kokku hetkel 10 tundi nädalas. 4 neist oma klassiga, kus õpime pigem kirjandust. Eestis on selleks eraldi aine: kirjandus. Ülejäänud 6 tundi on eratunnid ühe prantsuse keele õpetajaga, kellega õpime grammatikat ja algtasemel prantsuse keelt. Minu jaoks on need eratunnid väga lihtsad, sest olen õppinud seda grammatikat juba 10 aastat. Teiste vahetusõpilaste jaoks minu koolis on see aga üpriski keeruline, sest Belgiasse tulles ei rääkinud nad peaaegu üldse prantsuse keelt. Viimased kaks tundi olid inglise keele tunnid. Rääkisime sotsiaalmeediast.

Ja oligi juba nädalavahetus!

Oma nädalavahetuse tegemistest räägin järgmises postituses, sest selles tahan keskenduda ainult koolile. :)))

Esmaspäeviti hakkab mul olema 7 tundi. Kooli pidin minema kella 9.15ks, sest mul pole esimest tundi. Kuna bussi sellel kellaajal ei käi, sain kooli autoga. Esimene tund oli jälle inglise keel. Jätkasime sotsiaalmeedia teemat. Tegime ka paar ennast tutvustavat mängu. Järgmised kaks tundi olid prantsuse keele tunnid (eratunnid). Kuna mina võtsin neid 6 ja teised vahetusõpilased minu koolis 4, siis hakkab mul iga nädal olema 2 tundi, kus loen Tintini koomikseid. Esmaspäev oligi esimene kord, kui seda tegin. Tintin on minu arust väga huvitav, kuid samas lihtne lugemine. Tänu piltidele saan ka kiiremini aru kõigist sõnadest. Hetkel loen päikesetempli osa. (Tintini koomikseid on väga palju!) Järgmised kaks tundi veetsin matemaatika klassis. Õppisime edasi funktsioone. Päeva viimane aine oli geograafia. Õpetajaks on veidi tõmmuma nahavärviga meesterahvas, kes juttude põhjal jääb alati hiljaks või ei jõua üldse tundi. (Ta jäi ka seekord hiljaks) Kartsin, et hakkame maavarasid ja kõike muud sarnast õppima, aga tegelikult hakkame arutama riikide ja konfliktide teemadel.

Teisipäeviti on mul nüüd 7 tundi. Esimesed kaks on kohe kehaline kasvatus. Eestis oli kehaline minu jaoks üpriski lihtne, sest tegelen ka vabal ajal spordiga. Siin pidime esimeses tunnis jooksma 5 kilomeetrit ja mitte keegi ei hädaldanud. Eestis oleks mõni mu klassikaaslane ikka öelnud, et palun ei, see on alles esimene kehalise tund! Minul selle 5 kilomeetri jooksmisega mingeid raskusi polnud ja kuna olin teistest natuke kiirem, oli õpetaja väga üllatunud. Tema hämmeldus vaibus veidi, kui ütlesin, et tegelen kergejõustikuga. Järgmised kolm tundi olid jälle prantsuse keele tunnid. Milline üllatus! Viimased kaks olid ajalugu. Vaatasime filmi 19. ja 20. sajandi kohta. See oli väga huvitav ja sain nii mõnestki asjast aru.

Koolisüsteemist nii palju, et neil on kindlad ained, mis on kohustuslikud ja valikained. Kuna mina olen vahetusõpilane, on mul teistsugune süsteem. Mul on vähem tunde, kui neil, ja ma saan valida kõige rohkem kaks valikainet. Lisaks on neil väga vähestes ainetes õpikud. Algklassidel on õpikud, aga vanematel klassidel väga mitte. Kõik antakse lehtedena, mille peab kausta panema. See paberimajandus on õudne! Õpikute eest peab ka maksma. Näiteks minu hostvend, kes on meie mõistes umbes 7. klassis, pidi maksma oma õpikute eest 80€. Neil on ka igaühel selline asi nagu klassipäevik, kus on kirjas kõik reeglid, tunniplaan ning sinna peab iga tund kirjutama lühidalt tunnis tehtu. Ma pole kindel, kas seda kontrollitakse ka, aga igaljuhul täidavad seda kõik väga hoolikalt. 

Kehalises peab kandma koolisärki või valget särki. Koolis ei tohi kanda õlapaeltega särki ja lõhkiseid teksaseid ning juuksed ei tohi olla värvitud erksates toonides. Telefoni tohib kasutada ainult õues. (Õpilased on tavaliselt vahetunni ajal koolihoovis) Koduklasse ega garderoobe pole ehk kõik käivad oma jopede, kottide ja välisjalanõudega terve päev ringi. Ei tea, mis talvel saama hakkab.

Hindamissüsteemist ma veel midagi aru ei saa. Igastahes pole neil 5–pallisüsteemis hindamist ega iganädalasi tunnikontrolle või kontrolltöid. Mulle meeldib see süsteem, sest see võtab pinge maha. Koduseid ülesandeid siin ka väga ei jäeta! Eksamid on kaks korda aastas: detsembris ja juunis. Mina pean detsembris tegema 5 eksamit. Mis ainetes eksameid tegema pean, ei oska veel öelda. 

Vahetunde on kokku 3. Esimene vahetund on peale 2. tundi ja kestab 20 minutit. Teine vahetund on söögivahetund, mis algab kell 12.05 ja lõppeb 12.55. Kõik olid siin väga üllatunud, kui kuulsid, et Eestis kestab mul söögivahetund ainult 15 minutit. Kolmas vahetund on peale 6ndat tundi ja kestab 13 minutit. Ja iga vahetund nad söövad! Esimene ja kolmas vahetund söövad nad midagi väikest ja magusat, näiteks sokolaadi või vahvlit. Lõunal ei söö keegi väga sooja toitu ja seda vist ei pakuta ka. Kõigil on omad võileivad kaasas või ostavad neid kohapealt. (Saia süüakse siin väga palju ja kui ma ütlesin, et Eesti must leib on palju parem, tegid nad vaid krimpsus näo ja vaidlesid vastu)

Sõprade kohapealt nii palju, et mõned olen juba leidnud. Kartsin kõige rohkem, et ei leia endale alguses ühtegi sõpra ja pean kogu aeg üksi olema. Õnneks on mul klassis üks väga tore tüdruk nimega Sarah, kes on aidanud mul tundides aru saada, tutvustanud mind oma sõpradele ja kellega saan vahetundides koos olla. Klass üleüldiselt on ka täitsa tore, aga nad väga minuga rääkida ei julge, sest arvavad, et ma ei saa aru. (Inimesed räägivad siin VÄGA kiiresti, sama kiiresti kui mu vend Eestis :D)

Kooli ja koolist koju pean sõitma bussiga. Bussisõit kestab umbes pool tundi. Buss on ALATI lapsi täis, vahet pole, kas on hommik, keskpäev või pärastlõuna. Samuti jääb buss alati hiljaks. Igatsen seda Eesti täpset rongigraafikut. Lisaks käib see buss väga veidratel aegadel. Hommikul saan ilust kooli, aga näiteks kui mu tunnid lõppevad kolmapäeval kell 10.05, siis buss läheb alles 12.30 või kui reedel lõppeb kool 13.40, siis buss läheb 15.50. Bussijuht on ka alati kuri või kihutab nii, et süda läheb pahaks.

Trenni kohapealt nii palju, et esimene kergejõustiku trenn on mul 21. september. Hetkel käin korra nädalas ka võrkpallis ja väga meeldib! Kõik on trennis väga lähedased ja hoolivad. (Emme, ära muretse, ma ei hakka päriselt võrkpalluriks. Jään ikka kergejõustiku juurde!) Järgmine postitus tuleb ka ilmselt peale esimest kergejõustiku trenni, kus räägin niisama huvitavatest seiklustest ja esimestest kergejõustiku muljetest!

Ps. Kõigile teile, kes te soovite teada, kui tihti postitan, siis ütlen nii palju, et kindlaid kuupäevi vms mul pole, postitused tulevad siis, kui millestki huvitavast rääkida on :)))

Järgmiste seiklusteni,
Stella


Lihtsalt üks vahva pilt :)))

Minu tunniplaan

Comments

Popular posts from this blog

Viimane/le dernier!

Tere kõigile! (En francais en-dessous) minu viimasest postitusest on möödunud nüüdseks juba veidi üle kahe kuu. Vabandan, kuid Veebruar oli minu jaoks väga raske ning kaotasin tol hetkel motivatsiooni, et kirjutada. Nagu te võib-olla pealkirjast lugesite, on see minu kõige viimane postitus, sest Covid-19 tõttu olin sunnitud kodumaale naasma. See postitus pole kõigest hüvastijätt, vaid kirjutan ikka sellest ka, mis vahepeal toimunud on! Koolist ma enam põhjalikult ei räägi. Küll aga saime märtsis uue hinnetelehe. (olen selgitanud hinnetelehe süsteemi varasemates postitustes) Minu suureks üllatuseks olid seal isegi ilusad hinded! Matemaatikas 94% 100st, ajaloos 71% 100st ning science's 77% 100st. Ülejäänutes ainetes sel veerandil hindeid ei pandud. Lisaks tahaksin veel mainida, et sain religiooni töös 9/10 ning olen selle üle väga uhke! 28. jaanuaril käisime lõpuklassidega Euroopa Parlamendis ja Euroopa ajaloo muuseumis. See oli väga väga äge. Muuseumis sai audiogiidiks

Särki-värki

Salut Minu viimasest postitusest on möödas 20 päeva. Palun vabandust, kui see on olnud liiga pikk aeg, kuid nägu juba mainitud, ei ole mul kindlaid kuupäevi vms kuna postitan. Samuti pole midagi väga suurejoonelist selle aja jooksul toimunud, aga üritan teid kurssi viia ka kõige tavalistemate tegevustega. 23.-29. september See nädal läks täitsa hästi. Esmaspäeval oli koolis pildistamine. Kõigepealt tehti lennupilt, siis üksikpildid ja kõige lõpuks klassipilt. Sõbrapilte nagu Eestis teha ei saanud. Täpselt ei tea, kuidas pildid kätte saab või kuna need tulevad.  Teisipäeval sain esimeses tunnis kohe üllatuse osaliseks. Meil oli kehalises rattasõit. Jah, koolil on umbes 30 ratast, mida kehalise tunnis kasutada. Eestis ei tuleks selline asi ilmselt kõne allagi. Sain ka teada, et mais on duatlon, mis koosneb 5 km jooksmisest ja 10 km rattasõidust ning et saada täispunktid, tuleb see läbida vähem kui tunniga. Minu jaoks see ilmselt raskusi ei valmista, aga tunnen kaasa neile t

Merci beaucoup!

KÕIGILE TEILE, KES TE MIND SEL TEEKONNAL AIDANUD OLETE Selles postituses ei räägi ma oma esimesest nädalast Belgias, vaid inimestest, kes on mind aidanud, et see hullumeelne unistus täide läheks. Oma toetajate privaatsuse kaitseks ei soovi ma nimesid nimetada, kuid ühe suure suure AITÄH tahan öelda! Kõik, kes te mind kas rahaliselt või vaimselt toetanud olete, teadke, et kõik tuleb elus kahekordselt tagasi ja ma loodan, et ka teie unistused täituvad.   Nimeliselt tahaksin siiski mainida YFU Eesti MTÜd, mis jagab iga aastas välja ligi 15 stipendiumit, et toetada õpilasi vahetusaasta programmitasu kogumisel. Ka mina sain YFU Eesti stipendiumi, mis aitas mind vahetusaasta programmitasu kogumisel. Aitäh, et annate motiveeritud õpilastele sellise võimaluse! Kuid kõige suuremad tänusõnad lähevad mu perekonnale. Ilma teieta poleks see kõik lihtsalt võimalikuks saanud! Ja aitäh, et olete mind alati toetanud ja innustanud.  AITÄH!AITÄH!AITÄH! Armastusega, Stella